Tuleta meelde reeglid, mängi ja harjuta!
Liitsõna ja liitega sõna
Liitsõna koosneb mitmest sõnast, näiteks kool + kott = koolikott.Tuletis koosneb sõnast ja tuletusliitest. Tuletusliide üksinda keeles ei esine ja sel ei ole eraldiseisvat tähendust, nt kass + lane = kaslane (lane üksinda ei tähenda midagi).
Harjuta: liitsõna ja tuletis
Kaashäälikuühend
Mitu erinevat kaashäälikut kõrvuti moodustavad kaashäälikuühendi, nt sahver, programm.Harjuta: kaashäälikuühend
Tavaliselt kirjutatakse kaashäälikuühendis kõik tähed ühekordselt, nt kinnas - kindad, linlane.
Harjuta: kaahäälikuühendi õigekiri
Kaashäälikuühendi reegel ei kehti järgmistel juhtudel:
- liitsõna piiril: plekk + toos = plekktoos
- kui liide algab ja sõna lõppeb sama tähega: kesk + kond = keskkond
- kui l-, m-, n- või r- i järel on pikalt häälduv s-täht: morss, valss, avanss
- liite -gi või -ki lisamisel: kausski, pallgi
Häälikute õigekiri
Tavaliselt kirjutatakse helitu hääliku (k, p, t, g, b, d, f, h , s, š, z, ž) kõrvale tugev sulghäälik (k, p, t). Näiteks kapsas, kandki, garaažkiErandlikult võib helitu hääliku kõrvale kirjutada k, p, t
- liitsõna liitumiskohas, näiteks jalgpall
- liite lisandumisel, näiteks valdkond
- kui sõna algvormis on g, b, d, näiteks andma - andsin; kärbes - kärbsed
- mõningates võõrsõnades, näiteks röntgen, absurdne
Ü-tähe kõrvale üldiselt i- ega j-tähte ei kirjutata, näiteks tahan süüa.
Eesti keeles üldjuhul i ja j kõrvuti ei kirjutata, näiteks tahan viia, maias laps
Eranditeks on
- liitsõnad, näiteks bensiinijaam
- tegijanimed, näiteks tantsija, müüja
Käänded
Korda eesti keele käändeid: harjutus 1, harjutus 2Veel harjutusi:
Võõrsõna, liitsõna ja tuletisP või B sõna alguses